E-ITSPEA 15: Eetika ja IT Kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest ( a priori ) eetiline või ebaeetiline? Kui arvad, et jah, siis too kummastki kategooriast üks näide ja põhjenda. Kui arvad, et ei, siis põhjenda arvamust. Lühike vastus sellele küsimusele on ei, aga kui veidi täpsemalt hakata seda arutama siis põhjus on väga lihtne, iga tehnoloogine lahendus või seade on tegelikult ju tööriist mis on loodud selleks et kellegi elu kergemaks muuta, ebaeetiline pool tuleb mängu alles siis kui keegi proovib seda tehnoloogiat ära kasutada isiklikel põhjustel näiteks et kiirelt rikkaks saada, see aga ei tähenda et antud tehnoloogia ise oleks loomult ebaeetiline ja sama moodi mõeldes ei saa olla tehnoloogia eetiline kuna jällegi kõik oleneb sellest kuidas seda kasutatakse. Näited mõne tehnoloogia kohta Rahvastiku loenduse automatiseerimise, Eetiline külg oleks see et riigil on selge ja pidev ülevaade igast Eesti leibkonnast mis on nende sissetulek ja kus nad elava
Posts
- Get link
- Other Apps
E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid Selles artiklis kirjeldan IT pettuste turvariskist ja kuidas seda leevendada IT pettusest millest täpsemalt räägin on siis rahalised pettused mis on rohkem suunatud firmadele kui eraisikutele. Kuna ise töötan IT vallas siis olen täheldanud üsna halba uut lahendust, läbi mille raha välja petta, nimelt on hakanud tulema rohkem e-kirju Google maili kontode pealt mille konto kuva nimi (inglise keeles „display name“)on juhatuse liikme oma, arvatavasti kuna see info on äriregistri avalikult saadaval, see tähendab kahjuks seda et kui raamatupidaja saab kirja kus on kirjas et kiri tuli justkui finants juhilt kes on paras jagu kuskil töö reisil ja kirjas on soov saada raamatupidaja telefoni number kuna telefon kaotas ta numbri ära ning kui raamatupidaja vastab sellele kirjale siis hakkab tulema rohkem kirju spetsiifiliste palvetega nagu näiteks et „Kas saad palun selle arve ära kanda, tegu on X p
- Get link
- Other Apps
E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT Antud tekst on minu enda fantaasia juhul kui ma oleksin IT tugilahenduste otsustaja Eestis. Tänapäeval on tegelikult väga palju erinevaid arvutikasutus viise juba välja mõeldud olgu selleks siis silmade järgimine monitoril läbi veebikaamera või siis Braille klaviatuur ja monitor pimedatele aga kõikidel vägevatel lahendustel on siiski kõige suuremaks miinuseks nende maksumus ja isegi siis kui hind on okei siis ei ole antud toodet kas Eestis saada või puudub Eesti keele toetus aga veidi hea uudis on see et Eesti riik juba tegeleb sellega et näiteks PPA teenuseid saab kasutada iseteenindus kioskites mis on ehitatud võimalikult universaalseks see tähendab seda et kui inimene on ratastoolis siis kioski kõrgus muutub automaatselt veidi madalamaks ja ka klaviatuur on võimalikult lihtne ning sisaldab endas ka Braille keelt Riigitoetus erivajadustega inimese seadmete ostuks on vajalik kuna üsna suur võimalus et ainult läbi arvuti saab inimene siis endal
- Get link
- Other Apps
E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid Tarkvara arenduse mudel Analüüsiks võtsin väleda ehk agiilse tarkvara arenduse mudeli kuna see on tänapäeval väga „popp“ teema ning reaalselt see tähendab siis seda et üleliigselt bürokraatiat ei ole vaid põhirõhk on siiski töötaval rakendusel ning kliendiga pidevas suhtluses ja vahest ka kliendi kaasamine arendus protsessi. Agiilses arenduse olen tähele pannud et meeskond kes arendab ühte projekti saavad üldjoontes ka nö päriselus hästi läbi ja see ainult aitab kaasa kogu arendus protsessile Päriselu näitest võin niipalju ehk öelda et kliendil oli vaja et meie poolt pakutud lahendusele lisada paar elementi juurde, kogu protsess võttis aega umbes 1 nädal millest siis 1 päev läks kliendiga kokkusaamise peale ja aru saada mida täpselt taheti, teine päev siis tiimi juht tegi jiras vastavad ülesanded ja tiimi koosolekul rääkis täpselt mis teha vaja on ning kogu tiim siis andis oma sisendi et kuidas on parem ja efektiivsem mingit x
- Get link
- Other Apps
E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini Eben Mogleni 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright arvustus Minu lühiarvustus oleks selline et enamus juttu mida härra Eben kirjutas on tõepoolest korrektne ning üllatavalt palju on sellest ka rakendatav tänapäeval ehk peaaegu juba 24 aastat hiljem (artikkel ilmus 1999). Veidi siis täpsemalt selle artikli kohta, juba esimene peatükk pani mind veidi muigama „But the widespread adoption of digital technology for use by those who do not understand the principles of its operation, while it apparently licenses the broad metaphoric employment of "software," does not in fact permit us to ignore the computers that are now everywhere underneath our social skin“ Põhjus et miks ma muigasin on selles et 24 aastat tagasi kui Eben kirjutas et arvutid on “meie nii öelda sotsiaalse naha all” oli veidi naljakas kuna tänapäeval on need ka juba reaalse
- Get link
- Other Apps
IT juhtimine ja riskihaldus Õpetaja / mentori rolli ma valisin „Mark Russinovich“, põhjus miks just ta sellisesse rolli valisin ei ole ainult seetõttu et ta on Microsoft Azure CTO (tehnoloogia peadirektor) vaid rohkem seepärast et 2000 alguses ta põhjustas palju peavalu tolle aja suurfirmadele nagu näiteks Sony, Microsoft ja Symatec, Microsoftis ta siis leidis registri võtme mille muutmisel sai installida Microsoft Backoffice tooteid tavalise windows NT peale, Sony kohta ta leidis rootkiti mis installis salaja arvutisse paar programmi mis väidetavalt oleks aidanud piraatluse vastu ja symateci kohta ta leidis sammuti rootkiti mis võimaldas kaugelt masinatesse sisse saada. Lisaks siis ta on välja andnud ka päris mitu raamatut Microsofti tööriistade kohta aga tal on ka ilmunud paar romaani nagu näiteks „Zero day“ ja „Trojan Horse“, kahjuks ma ise ei ole veel neid jõudnud lugeda aga kui kunagi tekib aega siis kindlasti võtan ette. Lühidalt miks ma ta
- Get link
- Other Apps
Kirjuta lühianalüüs klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) rollidest (IT-)tööturul. Millal eelistada üht teisele? Minu arvates on kogu see teema kinni selles et mis on inimese enda soovid ja eesmärgid. Kõrgkooli diplom annab sulle suurema võimaluse IT maailmas alguses läbi lüüa ja võimaldab väiksema vaevaga leida töökoht, kutsekooli tunnistus aga näiteks annab sulle küll analoogsed teadmised aga mitte nii süviti ning paljud firmad lihtsalt viskavad su CV ära kui sul ei ole kõrgharidust, isegi siis kui sul on kirjas kõik lisa koolitused ja sertifikaadid. Kui sul kõrgharidust ei ole siis ainuke viis head ja rohkete enese arenduse võimalustega töökohta leida on kahjuks ainult läbi tutvuste. Kui juba esimeses kohas oled olnud 5+ aastat siis ei tohiks olla probleemi uut töökohta leida. Allikas: olen kutseharidusega ning kooli lõpus tegin ka lisakoolitusi aga töökoha leidmi